Otse põhisisu juurde

14. nädal. Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

E-poe pettused


https://digiturundaja.ee/millised-on-internetikaubanduse-trendid/

Mustad reeded, e-esmaspäevad, pühade-eelsed allahindlused, koroonapiirangud kutsuvad inimesi üha enam tavalise poodlemise asemel teostama oma oste e-kanalite kaudu. Kui tavalise ostlemise korral piisab pettuse vältimiseks lihtsalt kassas raha üle lugemisest, siis e-poodlemisega on lood keerulisemad. E-maailmas liiguvad ringi petturid, kelle eesmärgiks on saada pahaaimamatutelt ostjatelt raha kauba eest, mida kunagi ei väljastata, või hankida krediitkaardiandmeid, mida kurjasti ära kasutada. Neid viise, kuidas heausklike petetakse, on tegelikult hulga rohkem, aga tahaks põgusalt peatuda sellel, mis võiks olla abiks, et mitte pettuse ohvriks langeda.

Siinkohal tehnoloogia väga palju tarbijat ei aita. Ei ole süsteeme, mis veebilehele sattudes mõne hoiatustulukese põlema paneks, et ära siit küll ostu soorita. Peamine on teadlikkus sellest, millised ohud e-kaubanduses ostjat varitseda võivad ja mis on need märgid, mis viitavad võimalikule pettusele.  Sealhulgas on abiks tunda ka reeglistikku, mida e-kauplused järgima peaksid.

Kõigepealt tasuks välja selgitada e-poe taust. Kui veebileht ei ole tuntud või varasemast kogemusest usaldusväärne, võiks alustada kasvõi guugeldamisest, et välja selgitada teiste kogemused nii seoses müüjaga kui konkreetse kaubaga. Siinjuures ohumärgiks võib olla ka see, et infot üldse ei leia, sest petturid vahetavad veebiaadresse ja nimesid väga sagedasti. Tuleks kontrollida, et veebileht poleks hiljuti registreeritud.

Oluline on veebipoe kvaliteet. Ausa kaupleja veebilehekülg on viisakas, seal on kirjas tarbija õigused, tehingu tingimused ning kaupleja kontaktid. Petturid ei soovi, et nendega kontakteerutaks ja tihtipeale on kontaktandmed puudulikud. Kauplejaga ühenduse loomiseks on kasutusel näiteks kontaktvorm, mille kaudu ostjale ei jää pöördumise sisust isegi koopiat. Ka kummalised mailiaadressid kontakteerumiseks võiks ostjas kahtlust äratada. 

Tähelepanu tuleks pöörata, kas tehing sooritatakse eraisikuga või ettevõttega. Kui tehing tehakse kahe eraisiku vahel, siis ei kehti kaubale seadusest tulenev kaitse ega rakendu tarbijate õigused (nt 14- päevane kauba tagastusõigus), probleemide ilmnemisel tarbijakaitseamet ei aita. Kui müüjaks on ettevõte, saab Eesti ettevõtte puhul teha päringu äriregistrist, kas üldse selline firma eksisteerib, kontrollida tegevuse ajalugu ning maksuameti lehelt maksekäitumist. Samuti tasub kontrollida, ega ettevõte ei ole sattunud tarbijakaitse musta nimekirja. Välismaiste e-poodide tausta on keerulisem kontrollida. Ei eksisteeri rahvusvahelist e-kaubanduse seadusandlust ega musta nimekirja, küll peaks olema veebilehel märgitud, millise riigi seadused sealt ostes kehtivad.

Küsimusi peaks tekitama ka viis, kuidas ostja satub e-poe leheni. Reklaame allahindluste ja heade pakkumiste kohta võib kliendile saata ainult tema nõusolekul. Eriti ettevaatlik tasuks olla pakkumistega, mis saabuvad tundmatutelt müüjatelt. Samuti tuleks vältida internetis hüpikakendele klõpsamist. Need pakuvad enneolematuid allahindluseid suurepärastele toodetele. Tuleks meeles pidada, et kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ilmselt on tegemist mingisuguse pettusega. Halvimal juhul võivad sellised lingid suunata pahatahtlikele lehtedele, mis toob endaga kaasa viiruse või pahavara. 

Veebitehinguid tehes tuleks kontrollida, kas raha läheb samale ettevõttele, kes veebilehel müüjaks märgitud. Soovitav on kasutada turvatud makselahendusi või kaardimakset, millel 3D autentimine. Pettuse korral on tavalist ülekannet raske tagasi pöörata, kaardimakse puhul jääb lootus panga abiga raha tagasi saada. Lisaks võiks kasutada eraldi kaarti või virtuaalset kaarti, millel limiit on piiratud tehingu väärtuse ulatuses, nii on võimalikud tekkivad kahjud väiksemad.

Kui eelpool kirjeldatud tingimusi järgida, ei tähenda see automaatselt, et ost on turvaline ja probleemid välistatud. Seevastu, kui e-poe puhul ilmnevad mõni ohule viitavatest olukordadest, tasuks sellest tehingust pigem loobuda.

Allikad:

https://ostatargalt.ee/ekaubandus/

https://netsec.ee/turvaline-ostlemine-internetis/

https://itella.ee/uudised/neli-nippi-kuidas-turvaliselt-valismaa-e-poest-kaupa-tellida/

https://tarbija24.postimees.ee/3877895/nippe-kuidas-ara-tunda-petturlikke-veebipoode 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...