keraud

 ENE-st Vikipeediani Meenutades enda varasema kooliaja referaadi kirjutamise protsessi, siis erineb see suuresti praeguseaja õpilase omast. Referaadi alusmaterjal ja info pärines raamatutest, ajakirjadest ja ajalehte artiklitest, mille kättesaamiseks tuli sammud seada raamatukokku. Aega tuli osavalt planeerida, et seda jätkuks nii materjali leidmiseks, konspekteerimiseks ja referaadi kokku kirjutamiseks. Referaadi kirjutamine toimus käsitsi, mõnel ehk oli kirjutusmasin, aga reeglina tuli valgele paberile oma käekirjaga tähti nii seada, et lõpptulemus igati korrektne ja loetav oleks.  Raamatukokku jõudes suundusin kõigepealt kartoteegi kallale. See on selline kitsaste sahtlitega riiul, kus iga sahtel sisaldab endas sorteeritud kaarte, mille pealt vastava märksõna alt võid leida teemakohase eksemplari andmed autori, pealkirja ja kohaviida kohta. Praegu asendab kartoteeki elektrooniline e-kataloog Ester, kus märksõna või autori alusel saab vastavaid otsinguid teostada.  Kui ...

  E-post ja ARPANET E-posti võib lugeda Interneti üheks olulisimaks ja vanimaks teenuseks. Teateid saadeti arvuti vahendusel juba varemgi, kuid 1971. aastal saadab arvutiinsener Ray Tomlinson läbi arvutivõrgu ARPANET välja tekstsõnumi, mis jõuab ühest arvutist teise. Sama mees võttis kasutusele ka standardse e-posti aadressiformaadi kasutades sümbolit "@" eristamaks saatja nime arvuti omast. E-posti ülesehitus oli juba tollel ajal tänapäevane sisaldades sisust eristatud päiseosa. 1973. aastal vormistati päises meile tuntud väljad "from", "date" ja "subject", 1975. aastal lisandusid "to", "cc" ja "bcc".  1978. aastal saadab Gary Thuerk mitmesajale ARPANET arvutivõrgu kasutajale korraga maailma esimese soovimatu hulgimüügi mailsõnumi (tänapäevases tähenduses spämmi). See oli Digital Equipment Corporationi (DEC) reklaam DECSYSTEM-20 kohta. Kuigi mail osutus ärilises mõttes edukaks, saatis seda tegevust üldine negatiivne...

3 ebaõnnestunud IT projekti IBM-i projekt "Stretch" 1956. aastal käivitas IBM projekti "Stretch" eesmärgiga ehitada enneolematu superarvuti, mille kiirus oleks 100 korda suurem oma eelkäijast IBM 704-st. 1961. aastal väljastati esimene IBM 7030 - transistorarvuti, millel 64-bitine protsessor ja kiiruseks 1.2 miljonit käsku sekundis. "Stretch" oli küll mitmeid aastaid kiireim arvuti maailmas, kuid ei täitnud sellega lubatud eesmärke saavutades võrreldes IBM 704-ga vaid 30-kordse kiiruse kasvu. Olukord oli tootja jaoks piinlik ja IBM 7030 müügihinda tuli langetada 13.5 mln dollari pealt 7.8 mln dollarini. Kuna see tähendanuks superarvuti tootmist alla omahinna, lõpetas IBM 7030 edasise müügi. Kokku valmis vaid 9 IBM 7030 superarvutit.  Kuigi "Strech" projekti loetakse IT ajaloos üheks suurimaks projektijuhtimise ebaõnnestujaks, mõjutas IBM 7030 oma tehnoloogiliste uuenduste poolest oluliselt arvutite edasist arengut. Allikas:  https://en.wikipedia....