Eesti infoühiskonna arengukava 2020
"Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta
IKT- oskuste pidev täiendamine."
Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.
Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste täiendamiseks või ümberõppeks. Näiteks aastal 2016. sai alguse programm "Vali IT!" - täiskasvanute ümberõppeprogramm, mille eesmärgiks anda tarkvaraarendajate algoskused ligi 500 inimesele. Sissejuhatust programmeerimisse on pakkunud tasuta e-kursusena TÜ, mis sellel aastal on suuna võtnud eesmärgiga tutvustada programmeerimist gümnasistidele ja noortele täiskasvanutele (sarnast trendi võib märgata viimasel ajal ka riiklikult rahastatud IT õppe projektides, kus fookus tundub liikuvat täiskasvanute täiend- ja ümberõppelt pigem õpilastele).
Kui inimene on jäänud tööta, on riiklikult tagatud võimalused oma oskuste täiendamiseks eelkõige läbi Töötukassa. Kursusi oma IT-alaste teadmiste täiendamiseks erinevatel teemadel, nii eesti, vene kui inglise keeles ja erinevates Eesti piirkondades leidub sadades. Ainuke eeldus ehk on inimese enda aktiivsus ja valmisolek õppimiseks, aga riik on andnud selleks võimalusi üsna heldelt. Mida tahaks riigile veidi ette heita on puudulik kommunikatsioon ja vähene võimaluste tutvustus. On oht, et inimesed, kellel puudulik arvutikasutusoskus või ligipääsetavus internetile, ei saa ka seetõttu vajatud abi.
"Targad tootmislahendused, majad ja transport on tõstnud jõudsalt ressursikasutuse
säästlikkust, mis tähendab kokkuhoidu nii ettevõtetele kui ka inimestele."
Ma puudutaksin sellest teemast vaid üht osa - transporti - ehk mida on 2020. aastaks võrreldes 2013. aastaga riik teinud selleks, et muuta transport ressursikasutuse poolest säästlikuks nii, et see pakuks kokkuhoidu nii ettevõtetele kui inimestele. Minu seisukoht on, et mitte midagi.
Ma usun, et meie transpordisüsteemi annaks nutikate infotehnoloogiliste vahenditega muuta märkimisväärselt tõhusamaks, säästlikumaks ja kasutajasõbralikumaks, seda just eriti väljaspool suurlinnu, väikestes linnades, maapiirkondades. Väga suur osa eluks vajalikke teenuseid on koondunud suurematesse linnadesse ja nende teenuste tarbimiseks peavad inimesed kasutama transporti. Sõidetakse peamiselt autodega, mis ei ole alati kuluefektiivne, samas lisaks mugavusele ka tihtipeale ainuke võimalus jõuda õigeks ajaks kohale. Ühistransport käib inimestele ebasobival ajal, on sageli ümberistumistega, väga ajakulukas. Transpordiettevõtetel on kõrged kulud, transpordivahendite täituvus väike, riiklikud doteerimised hädavajalikud.
Graafikujärgse ühistranspordi süsteemi võiks muuta vajaduspõhiseks. Inimene tellib endale transpordi ette - interneti kasutajad läbi veebikeskkonna, kellel see võimalus puudub, siis kasvõi helistades. Nii saab ette planeerida sõidu vajadused, kasutuse kellaajad, transpordivahendi suuruse ehk isegi ka teenusepakkuja. Võibolla trasnport busside asemel toimuks kui riiklikult rahastatud taksondus, kus teenusepakkuja "otsib" endale kliendid.
Kommentaarid
Postita kommentaar