Otse põhisisu juurde

9. nädal. IT juhtimine ja riskihaldus

 IT juhid


https://enterprisersproject.com/article/2019/7/leadership-4-hard-truths-IT-leaders

IT-juht (nii nagu iga teise valdkonna juht või ettevõtte juht ise) täidab oma töös mitut erinevat juhtimisrolli. Ta peaks olema juht (leader), kelle käe all meeskond edukalt eesmärkide suunas liigub, suhtleja ja infovahendaja, treener ja juhendaja hästi toimivale meeskonnale, kus on tähtsustatud iga liikme areng, mentoriks ja eeskujuks, uuendusmeelne ja olema oskuslikult ülemus läbi oma juhi positsiooni. On ilmselge, et IT-juht ei saa olla edukas (ja tuntud, jättes välja kurikuulsuse) juhul kui mõni nendest rollidest on täitmata või täidetud oluliste puudustega. Sama selge on ka see, et kogu selline komplekt oskuseid ja isikuomadusi ei ole inimesele loomuomane, neid tuleb ajas juurde õppida ja arendada ning paratamatult mõni roll domineerib oma headuses või nõrkuses teiste üle. 
IT-juhi rollid sõltuvad ka juhi positsioonist ettevõttes üldisemalt. IT-juhiks saab pidada nii IT valdkonnas tegutseva ettevõtte juhti, kelle fookus on pigem äri terviklik juhtimine, kui ka IT-juhti mõnes teises valdkonnas tegutsevas ettevõttes, kus IT on vaid üheks osakonnaks paljude seas ning kus juhi roll piirdub osakonna töö korraldamisega. 
Juhi rollid on suhestatud ettevõtte töötajatega ja väljaspool meeskonnliikmeks olemist on väga raske hinnata, mis on konkreetse juhi nõrgad ja tugevad küljed. Võtan siiski ette kaks Eesti IT-juhti ja püüan läbi meedia kajastuste, nende enda väljaütlemiste ja teiste inimeste arvamuste analüüsida, mis on need peamised rollid, milles nemad igapäevaselt toimetavad. 

Jaan Pillesaar (Helmes AS, CEO).
Ta on ettevõtte promootor, novaator, strateeg ja väärtuste looja, seega kannab ta endast põhiliselt arengumootori rolli. Pillesaar ise rõhutab, et ideed ise ei maksa, neid on palju, võidavad need, kes neid edukalt täide viivad.
Helmes on staažikas, globaalne ettevõte, mis omab paljudes erinevates valdkondades (alates pankadest kuini meditsiinini) tegutsevaid kliente üle maailma. Ettevõtte majandusnäitajad on muljetavaldavad. Nende tooteks on tellimustarkvara, mille viivad klientideni eriliselt koostatud tarkvaratiimid. See, kuidas need tiimid kokku pannakse on aastate pikkuse uurimis -ja arendustöö tulemus, nendesse valitakse teatud kindlate psühholoogiliste omadustega inimesed, kes suudavad maksimaalselt tõhusalt koos töötada.
Pillesaar ütleb, et tema äri ongi tegelikult efektiivsete tarkvaratiimide kokkupanemise äri. Edukas ettevõte on ainult hea tiimitöö tulemus, sest üheski inimeses üksinda ei peitu kõiki selleks vajalikke talente. Seega teise rollina võiks ehk tema puhul rõhutada treener/juhendajat. Tema jaoks on väga tähtis leida turult õiged inimesed, kes kannavad ettevõttele olulisi ühiseid põhiväärtusi: julgus, hoolivus ja tulemuslikkus. Juhina on talle oluline, et töötajad oleksid õnnelikud. Neile tuleb anda ette mõte ja visioon, luua sobiv keskkond, milles saaks jõukohaselt õppida ja areneda, et tekiks motivatsioon ja huvi. Juhi roll on olla kõrval kui treener, kes paneb töötaja pingutama.

Agnes Roos (Eesti Energia AS, äri- ja infotehnoloogia juht, 2017. aasta Eesti mõjukaim IT-juht).
Tema kannab oma positsioonil juhi (leader) rolli. Ta on suures ettevõttes võtnud enda ja oma meeskonna kanda ambitsioonika eesmärgi teha "rauaettevõttest" IT-ettevõte, seda läbi tööstuse digitaliseerimise ning uute, nutikate lahenduste kasutuselevõtu. Oma intervjuudes on ta öelnud, et tema jaoks on ühelt poolt tähtis olla osa ettevõtte tippjuhtkonnast, rääkida kaasa strateegilistes küsimustes ning teiselt poolt on tema jaoks väljakutseks visiooni, tervikpildi viimine meeskonnaliikmeteni, et lõpptulemuseks oleks õnnelik nii klient kui töötaja.
Kindlasti on Agnes Roos ka teavitaja/ suhtleja. Seda mitte ainult oma meeskonnaliikmete jaoks, vaid ka IT ja äripoole vahel. Tema töös olulisel kohal on oskus veenda ärijuhte IT lahendustest, mis võiks ettevõttele kasu tuua. Tekitada ärijuhtimises huvi, kuidas äriprotsesse saab efektiivsemaks muuta läbi IT võimaluste ja uute tehnoloogiate. Seda kõike oleks väga keeruline teha, ise ärist aru saamata. 
Suhtluses peab ta enda tugevuseks otsekohesust, öelda välja nii hea kui halb ning sama ootab ta tagasisidena teistelt enda osas. Nõrgemaks pooleks aga oskust kuulata, eriti kui vastaspool on erineval arvamusel. Siis ta võtab aja järele mõtlemiseks, et adekvaatsemalt otsuseid langetada. Peamine on aga olla avatud ja aus ning teistesse hästi ja lugupidavalt suhtuda.

Allikad:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...
Postita kommentaar
Lisateave

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...
Postita kommentaar
Lisateave

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...
Postita kommentaar
Lisateave