Otse põhisisu juurde

12. nädal. Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Lähtudes Jakob Nielseni kasutatavusest negatiivne ja positiivne näide veebist

https://www.marknicholswebdesign.com/don-t-do-this-a-look-at-bad-website-design-and-some-things-to-avoid

Negatiivne näide - digilugu.ee

Seda lehte ma ei pea õnneks küll tihti kasutama, aga iga kord, kui selline vajadus on tekkinud, kerkib mu peas küsimus, et kellele ja miks see leht küll loodud on. Loogiline oleks, et seda lehte võiks vajada kõige enam vanem põlvkond elanikkonnast ja seetõttu oleks eriti oluline, et see oleks nii lihtne kui võimalik ja annaks kätte vajaliku informatsiooni minimaalse vaevaga. 

  • õpitavus: portaali selgekssaamine nõuab regulaarset ja pidevat kasutamist. Esmakordsel sisenemisel pead kõigepealt hakkama orienteeruma meditsiinilistes terminites, mis ilmselgelt kasutaja igapäeva keelde ei kuulu. Näiteks pead vahet tegema ambulatoorsel, päevaravi ja statsionaarsetel epikriisidel. Kui ambulants assotsieerub kiirabiga ja sa tead vaid seda, et statsionaarne õpe on sama, mis päevaõpe, siis oled kasutajana üsna hädas. Sealt leiab ka huvitavaid alapealkirju nagu "arengu hindamise teatised" ja "kasvamise teatised" (ei, tegu ei ole elukestva õppega). Kõige armsamaks saab seda portaali kasutades "Avaleht" ilus värviline nupuke, sest satud pidevalt valesse menüüsse ja ei leia kuidagi seda, mida tegelikult otsid. 
  • tõhusus: kui käia portaalis regulaarselt kindlaid toiminguid tegemas (nt kontrollimas, kas arst on jõudnud juba uue retsepti kirjutada), siis pole probleem kuigi suur. Niipea kui tuleb aga tegemist mingi tundmatu olukorraga (arst ütleb sulle, et uuringu vastused tulevad digilukku), tuleb taaskord usinasti menüüdes ringi käia ja "Avaleht" nupuke kogub hulgi klikke.
  • meeldejäävus: ei jää meelde. Kui mõnda aega ei ole kasutanud, tuleb otsast alata. 
  • veakindlus: portaal on mõeldud enda tervisega seotud andmete vaatamiseks, neid ise õnneks muuta ei õnnestu, seega ei ole ka võimalust midagi ära rikkuda või valesti teha. 
  • rahulolu: patsiendile ei ole kuigivõrd mugav ja lihtne kasutada, mistõttu kasutajakogemus negatiivne. 
  • kasulikkus: mina olen seadnud sellele portaalile palju suuremaid ootusi, kui see tegelikult endas kannab. Väga paljud andmed sinna tegelikult ei jõua ja need, mis jõuavad, on tihtipeale tavainimesele üsna raskesti tõlgendatavad. Omaette probleem on see, et info ei jõua portaali ka  kuigi operatiivselt.

Positiivne näide - eteenindus.mnt.ee

Seda portaali ei tule mul samuti kuigivõrd tihti külastada, aga kogemused siiani on olnud positiivsed. Kõik vajalikud toimingud saadud kiirelt ja murevabalt tehtud.  Veebilehe disain ja ülesehitus on meeldivad, menüüd jooksevad vasakult paremale loogilises struktuuris, jaotused on lihtsalt sõnastatud ja vajalik piisavalt kiirelt leitav.
  • õpitavus: otseselt õppimist ei olegi vaja, menüüde ülesehitus ise viitab ja juhendab õigesse teemasse. Näiteks kui on vaja teha toiminguid sõidukiga on peamenüüs "SÕIDUK", mida saadab illustreeriv pilt auto kujutisest. Pealkirjad on lihtsad ja tabavad. Edasi liigutakse menüüdes selgelt sõnastatud toimingute kaupa vajaliku leheküljeni. Andmete täitmine on kompaktne ja selgesti mõistetav.
  • tõhusus: menüüde vahel ei ole vaja palju ekselda, kõik on kompaktselt ja selgelt üles ehitatud, sooritatavad toimingud on piisavalt kiired. 
  • meeldejäävus: ei tekigi vajadust millegi meelde jätmiseks. Portaal juhendab iseenesest piisavalt tõhusalt.
  • veakindlus: portaali kasutamisel otseselt vigu tekkida ehk ei saagi, suunamised õigesse valdkonda on selged ja andmed, mida kasutajalt küsitakse, on teemakohased. Võimalikud vead tekivad ehk ainult kasutaja poolt sisestavates andmetes, samas on iga taotluse lõpus veel võimalik koondvaates sisestatavaid andmeid üle kontrollida enne kui need kinnitatakse. 
  • rahulolu: kui asjad saavad kiirelt toimetatud ja vajalik info on kergelt leitav, siis kasutajakogemus ka meeldiv.
  • kasulikkus: lehekülg täidab oma funktsiooni hästi, e-teenused lihtalt ja selgelt toimetatavad. Jääb ka mulje, et portaali loomine on põhjalikult läbi mõeldud ja püütud näha olukorda kasutaja vaates, mõeldakse justkui sammuke ette, et mis võiks kasutajale huvi pakkuda või milleni ta tahab tegelikult jõuda. Näiteks ka siis, kui portaal ise vastavat teemat otseselt ei kajasta, on mingis etapis ära toodud viited teistesse portaalidesse, mis võiksid kasutajat abistada.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...