Otse põhisisu juurde

11. nädal. Arendus- ja ärimudelid

Tarkvara arendus - ja ärimudeli näide



https://www.scnsoft.com/blog/software-product-development-life-cycle''

Kosemudel (waterwall) on üks tuntuim ja vanim süsteemiarenduse mudelitest, milles arendus toimub samm- sammult etappide kaupa. Iga sammu väljund on järgnevale sisendiks ning eelnevate sammude juurde tagasi ei pöörduta. Kosemudeli üheks suureks puuduseks peetakse seda, et tellija ei saa tulemiga tutvuda enne, kui arendus on lõppenud ja tellimus üle antakse. Samuti ei ole arenduse käigus võimalik protsessi sekkuda juhul, kui kasutaja vajadused on vahepeal muutunud. 
Kosemudel oli kasutusel MKMi poolt arendatud ehitusregistri (EHRi) loomisel (arendustöö aastatel 2009-2014). MKM koostas arendusprojekti käigus projektplaani, tasuvusanalüüsi, projekti eelarve ja testimisplaani. Kuigi 2019. aastal läbi viidud Riigikontrolli audit leiab, et arendusprojekt oli läbi viidud tõhusalt, ilmnesid ka seal kosemudelile iseloomulikud puudused. Projekti käigus muutunud seadusandlus ja probleemid tarkvaraarenduse läbiviijatega aeglustasid arendustöö valmimist ja tõid kaasa lisakulusid. Kokkuvõttes suudeti küll püsida eelarve piires, kuid ületati projekti tähtaega. Audit leidis lisaks, et projektis esinesid probleemid kasutajate vajaduste arvestamisel. Tarkvarale olid kasutajapoolselt seatud selged nõuded ning määratud isik (alguses suisa üksus), kes vastutas arenduse käigus tulemi vastavuse eest kasutaja nõudmistele, kuid kaasatud ei oldud kõiki kasutajagruppe võrdväärselt ning läbi ei viidud hilisemaid rahuloluküsitlusi selgitamaks, kas valminud tarkvara ka tegelikult vastas kasutajarühma kõikidele vajadustele (k.a kasutusmugavusele). 
Veel aastaid hiljem sai EHR kasutajate poolset kriitikat tunda ning alates 2018. aastast asus MKM arendama uut registrit, mis kasutajate jaoks lihtsam, mugavam ja graafilisem. Seekord käib arendus välkarendusena, arendused tehakse väikeste tükkidena ja võetakse kasutusele kohe, kui need valmivad.

Tarkvara kui teenus (SaaS) ärimudel põhineb pilvelahendusel, mis võimaldab teenuse ostjal kasutada kvaliteetset tarkvara nii, et ta ei pea tegema ühekordset suuremat investeeringut ega tarkvara oma seadmetesse installeerima. Teenusena kaasneb madalam seotus konkreetse tarkvara lahendusega. Tihtipeale pakutakse tarkvaraga tutvumiseks tasuta prooviperioodi, kergem on ka hiljem tarkvara kasutusest loobuda. Sarnane põhimõte kehtib ka kasutajate arvu muutustel, kui teenust enam nii suures hulgas ei vajata, saab kulude kokkuhoiuks tellimusmahtu vähendada. Kuigi esineb erinevaid variante, siis peamiselt  tasutakse selle teenuse eest kuupõhist rendimakset.
Näiteks kasutatakse sellist mudelit äritarkvara Scoro (loodud Scoro Software OÜ poolt) puhul.  Scoro näol on tegemist tarkvaraga, mis hõlmab endast töökorraldust, projektijuhtimist, arvepidamist, müüki ning aruandlust. Uuel kliendil on võimalik tarkvara tasuta proovida 14 päeva. Pärast selle aja möödumist ja soovides teenuse jätkumist tasulise hinnapaketi alusel, tuleb kliendil teostada ettemakse tulevase perioodi eest (tavaliselt järgneva kuu eest). Hinnapaketid erinevad pakutavate teenuste poolest ning makse suurus sõltub kasutajate arvust (min 5 kasutajat). 


Allikad:

https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2488/language/et-EE/Default.aspx
https://www.err.ee/1031099/renessanssi-labiv-ehitisregister-voimaldab-tulevikku-vaadata
https://www.scoro.com/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...