Otse põhisisu juurde

10. nädal. Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Eric S. Raymondi How to Become A Hacker


https://www.wikitechy.com/technology/10-simple-steps-become-good-ethical-hacker/

Eric S. Rymond kirjeldab sissejuhatuses, et vajaduse sellise dokumendi järgi on tinginud asjaolu, et huvi häkkerluse vastu on märkimisväärne, kuid puudu on olnud allikast, mis annaks KKK-le vastused.  Dokumendi lõpus on välja toodud hulk näiteid KKK-st, millest saab järeldada, et enamik inimesi, kes antud teema vastu huvi tunnevad, on üsna noored. 
Algatuseks tehakse selgeks, mis vahe on "häkkerlusel" ja "kräkkerlusel". See on tänuväärt selgitus, sest väga paljud inimesed mõistavad vääralt häkkerluse all just pahelist väljendust, mis äratab huvi ka noortes. "Kräkkerlusega" häkkerlus ei tegele ja selgelt väljendatakse selle tegevuse osas ka vastumeelsust, samas veidi ootamatult kohatus vormis (nt "lase jalga, kretiin"), kuigi läbi dokumendi rõhutatakse korduvalt häkkerite kõrget intelligentsust ja keelelist korrektsust.

Dokumendi autor kirjeldab häkkeritele omaseid mõtteviise, mis peaksid tulema inimese sisemise uskumusena. Samas soovitab ta välja toodud suhtumismalle korrata kuni nendesse uskuma hakatakse. See kõlab minu jaoks vastuolulisena, ka nendele väärtustele, mida häkkerlus ise kandma peaks. Noore inimese maailmavaade on alles kujunemisel ja igasugused lähenemised, mis eeldavad nendelt teatud kohustuslikku mõttelaadi või käitumisviisi selleks, et mingisse seltskonda kuuluda või tunnustust pälvida, on minu jaoks vastuvõetamatu. 

Kuigi minu nägemus erineb paljus dokumendis kirjeldatust, on seal üht-teist ka seda, mida heaks kiidan. Näiteks noortesse süstida entusiasmi probleemide lahendamiseks, isegi kui vahel on väga raske või tuleb ette olukordi, mis nõuavad suurt vaimset pingutust, säiliks rõõm oma oskuste arendamisest ja proovilepanekust. 

Dokumendi osa, milles tutvustatakse häkkeri põhioskuseid, on oma olemuselt isegi meeldivalt soovituslik ja nõu andvat laadi (häkkeri kultuuri edasikandjalt siinkohal mingit erapooletust muidugi ei ole). Enda jaoks korjasin üles mõtte, et õppida tuleks paljusid, oma olemuselt erinevaid programmeerimiskeeli, mis arendavad võimet mõelda programmeerimisprobleemidest üldisemalt, sõltumata konkreetsest keelest endast. Ma nõustun ka sellega, et programmeerimise õppimiseks peab palju ise tööd tegema ja peamine osa protsessist on praktika, aga ei nõustu väitega, et raamatutest ja kursustest pole siinkohal abi. Minu meelest aitavad küll, eriti algajate puhul ülikooli õpingud, mõnikord mõni kursus või ka raamat viivad sinnani, et sa saada piisavalt algteadmist ja esmast kogemust, mille pealt oleks võimalik ise edasi minna. Arusaam, et iseõppimine on häkkerile omane, tuleb ehk mitte ainult sellest, et see oleks parim viis, vaid ka sellest, et häkker tihtipeale on oma olemuselt nohiklik ja ühiskondlikult üksildane. Ka see teema leiab selles dokumendis kajastust.

Häkker oleks justkui keskmisest inimesest tublisti intelligentsem, kuid ühiskonna tavapärasest käitumisnormidest või mingil muul viisil harjumuspärasusest erinev tüüp, kes oma teistsugususe tõttu tunnetab ühiskondlikku tõrjutust. Olles sotsiaalselt vähem aktiivne, tihtipeale ka peret omamata pühenduvad nad oma aja "tõeliselt" tähtsatele asjadele nagu mõtlemine ja häkkimine. Kuna inimene on siiski oma olemuselt eelkõige sotsiaalne olevus, tundub mulle, et tüüpiline häkker otsib oma kohta ühiskonnas läbi staatuse ja tunnustuse häkkerikultuuris. Staatus ja reputatsioon selles maailmaruumis ei tule läbi ilusate asjade või sellest, milline sa välja näed (ilmselt häkkerite üldine nägemus, millised on need inimesed, kes kuuluvad aktsepteeritavalt ühiskonda), vaid läbi häkkerikultuuri teenimise: rakendada oma intelligents ja aeg loomaks suuri ja võimsaid programme, mida ühiskonnas vajatakse, ning anda need kõikide kasutusse. 

Vaadeldava dokumentatsiooni läbitöötamine oli minu jaoks hariv, aga tekitas ka palju vastuolulisi mõtteid. Ma arvan, et see dokument ei anna vastuseid 15aastastele noortele häkkerluse kohta selles võtmes, mida need noored oma küsimustega silmas peavad, küll aga ehk aitab mõtteid klaarida - kas see häkkerite maailm on ikka see koht, kuhu see noor tegelikult jõuda tahab. 


Allikas: http://www.kakupesa.net/hacker/

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...