Copyleft
Kui "copyright" on regulatsioon eesmärgiga säilitada kontroll teose kopeerimise, levitamise ja muudatuste üle, siis "copyleft" vastukaaluks tagab vabaduse kasutada ja uurida, kopeerida ja jagada, muuta ja muudetud töid levitada, seda aga nõudega, et samad tingimused peavad kehtima ka tuletatud teostele.
Kui teose kõikide komponentide autoriõigused kuuluvad ainuisikuliselt autorile/arendajale, võib seda levitada mistahes litsentsi alusel. Kui aga teos sisaldab copyleft printsiibiga litsentseeritud komponente, on edasised litsentsivalikud piiratud nende komponentide litsentside tingimustega.
Copyleft seisukohast eristatakse litsentse nende "tugevusastmete" alusel. Skaala ühes otsas on litsentsid, millel copyleft on väga tugeva nõudena ega jäta võimalusi tuletatud teose levitamiseks mingitel teistel tingimustel, skaala teises ääres aga mitte-copyleft-litsentsid, mille puhul litsentsi edasi kandumist ei nõuta.
Kõige tuntum tugevat copylefi kandev ja laialt levinud vabatarkvara litsents on GNU GPL. GPL oli ka esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud copyleft litsents. GPL eesmärgiks sai kasutajatele anda vabadus tarkvara muuta ning jagada sealjuures tagades, et samad õigused jääkisid alles ka järgnevatele kasutajatele. GPL litsentseeritud tarkvara puhul ei kehti nõue, et see peaks olema tasuta, tähtis on kasutaja õigus pääseda ligi tarkvara lähtekoodile, teha tarkvarast koopiaid või seda muuta, kasutada sellest tükke enda tarkvara loomiseks ning seda edasi levitada.
GPL-st tugevama copyleftiga on AGPL. See on GPL täiendatud versioon lisanõudega, et kui muudetud programmiga lubatakse teistel kasutajatel suhelda läbi võrgu, loetakse ka seda teose levitamiseks, mis nõuab õigust kasutajatele allalaadimiseks ja lähtekoodi avalikustamist.
Nõrgema copyleft printsiibiga LGPL erineb GPL-st selle poolest, et lubab LGPL litsentsiga komponente integreerida muutmata kujul oma tarkvaradesse (k.a. ärivarasse) nii, et ei teki nõuet enda arendatud komponentide lähtekoodide avaldamiseks. Kui muudetakse LGPL-ga kaetud komponenti ennast, peavad muudetud versioonid olema kättesaadavad LGPL litsentsi alusel ka teistele kasutajatele.
Kui copyleft nõue litsentsis puudub, tähendab see, et edasikandumisklausel ei kehti. Muudetud tarkvarale saab rakendada teistsugust litsentsi. Avatud litsentsiga tarkvara või selle muudetud tuletist võib kasutada ka ärivara osana. Üks populaarsematest mitte-copyleft-litsentsidest on BSD. BSD all olevat lähtekoodi kasutades või muutes ei ole nõuet selle vabaks levitamiseks. BDS litsents nõuab ainult seda, et kogu kood säilitaks BSD-litsentsi teate kui seda levitatakse.
Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft
https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Affero_General_Public_License
https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License
https://en.wikipedia.org/wiki/BSD_licenses

Kommentaarid
Postita kommentaar