Otse põhisisu juurde

7.nädal. Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Copyleft
























http://opensourcetoday.org/a-comprehensive-guide-to-open-licensing/

Kui "copyright" on regulatsioon eesmärgiga säilitada kontroll teose kopeerimise, levitamise ja muudatuste üle, siis "copyleft" vastukaaluks tagab vabaduse kasutada ja uurida, kopeerida ja jagada, muuta ja muudetud töid levitada, seda aga nõudega, et samad tingimused peavad kehtima ka tuletatud teostele. 

Kui teose kõikide komponentide autoriõigused kuuluvad ainuisikuliselt autorile/arendajale, võib seda levitada mistahes litsentsi alusel. Kui aga teos sisaldab copyleft printsiibiga litsentseeritud komponente, on edasised litsentsivalikud piiratud nende komponentide litsentside tingimustega.

Copyleft seisukohast eristatakse litsentse nende "tugevusastmete" alusel. Skaala ühes otsas on litsentsid, millel copyleft on väga tugeva nõudena ega jäta võimalusi tuletatud teose levitamiseks mingitel teistel tingimustel, skaala teises ääres aga mitte-copyleft-litsentsid, mille puhul litsentsi edasi kandumist ei nõuta. 

Kõige tuntum tugevat copylefi kandev ja laialt levinud vabatarkvara litsents on GNU GPL. GPL oli ka esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud copyleft litsents. GPL eesmärgiks sai kasutajatele anda vabadus tarkvara muuta ning jagada sealjuures tagades, et samad õigused jääkisid alles ka järgnevatele kasutajatele. GPL litsentseeritud tarkvara puhul ei kehti nõue, et see peaks olema tasuta, tähtis on kasutaja õigus pääseda ligi tarkvara lähtekoodile, teha tarkvarast koopiaid või seda muuta, kasutada sellest tükke enda tarkvara loomiseks ning seda edasi levitada. 

GPL-st tugevama copyleftiga on AGPL. See on GPL täiendatud versioon lisanõudega, et kui muudetud programmiga lubatakse teistel kasutajatel suhelda läbi võrgu, loetakse ka seda teose levitamiseks, mis nõuab õigust kasutajatele allalaadimiseks ja lähtekoodi avalikustamist. 

Nõrgema copyleft printsiibiga LGPL erineb GPL-st selle poolest, et lubab LGPL litsentsiga komponente integreerida muutmata kujul oma tarkvaradesse (k.a. ärivarasse) nii, et ei teki nõuet enda arendatud komponentide lähtekoodide avaldamiseks. Kui muudetakse LGPL-ga kaetud komponenti ennast, peavad muudetud versioonid olema kättesaadavad LGPL litsentsi alusel ka teistele kasutajatele.

Kui copyleft nõue litsentsis puudub, tähendab see, et edasikandumisklausel ei kehti. Muudetud tarkvarale saab rakendada teistsugust litsentsi. Avatud litsentsiga tarkvara või selle muudetud tuletist võib kasutada ka ärivara osana. Üks populaarsematest mitte-copyleft-litsentsidest on BSD. BSD all olevat lähtekoodi kasutades või muutes ei ole nõuet selle vabaks levitamiseks. BDS litsents nõuab ainult seda, et kogu kood säilitaks BSD-litsentsi teate kui seda levitatakse.


Allikad: 

https://en.wikipedia.org/wiki/Copyleft

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Affero_General_Public_License

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License

https://en.wikipedia.org/wiki/BSD_licenses





Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...
Postita kommentaar
Lisateave

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...
Postita kommentaar
Lisateave

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...
Postita kommentaar
Lisateave