Otse põhisisu juurde

5. nädal. Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Austa teiste inimeste privaatsust.











Eesti Vabariigi põhiseadus §43 ütleb nii: "Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastavate sõnumite saladusele." 

On ilmselge, et teisele inimesele adresseeritud kirja (paberkandjal) ei tohi avada, selline teadmine tuleb meile kaasa korralikust lastetoast. Vastav hoiak kandub üle ka e-kirjadesse (reeglina tajutakse, et teiste inimese e-kirja lugeda ei ole ilus). Suhteliselt haritud ollakse ka võõra e-posti lugemise karistuslikest tagajärgedest. Kui sellega kaasneb teise inimese mailikontole sisse logimine, võib selle teo toimepanijat tabada väärteomenetlus.

Ebamäärane teema on aga tööandja õigus lugeda töötaja e-kirju.

Ühelt poolt on arusaam, et töötaja mailiaadress eesnimi.perenimi@firmanimi.ee on justkui tööandja omand ning tööandjal on täielik õigus kontrollida töötaja töökohustuste täitmist sh. lugeda tema tööülesannete täitmisega seotud e-kirju. Teiselt poolt ei tohiks tööandja sellise kontrolli käigus töötaja isiklikke maile avada. Kui selline juhtum siiski aset leiab, saab riivatud lisaks töötajale ka kolmanda inimese (töötaja kirjapartneri) õigused.

Arusaamatuste vältimiseks soovitatakse töökorralduslikes reeglites ära määratleda, kas ja millistel tingimustel võib töötaja tööalast e-posti kasutada isiklikul otstarbel ja vastava loa olemasolul soovitatakse töötajal isiklikud kirjad eraldada kausta "Isiklik".

Minu jaoks on sellise korraldusliku lähenemisega tekitatud mitmeid halle alasid. Kui töötaja suhted teise kolleegiga on soojad, ütleme sõbralikud, võivad kirjavahetused lisaks tööalasele infovahetusele sisaldada ka väga isiklikke teemasid. Tihtipeale väljendatakse kirjades personaalseid seisukohti k.a. tööandja, teiste kolleegide, töökorralduse suhtes, mis muudavad need sisu poolest väga delikaatseteks.

Tekib juriidiline küsimus, kas tööalane kiri, mis on saadetud konkreetse inimese nimele on adresseeritud nimekandjale kui inimesele või selle nime taga olevale tööandja esindajale, sisuliselt ettevõttele. Kui kirja saajaks on määratud töötaja nimeliselt (kiri algab pöördumisega "Tere, Mari!" või formaalselt "Hei!"), siis minu arvates on see mail juba piisavalt isiklik. 

Ka tööandja, kellele on jäetud õigused töötaja kirjavahetust lugeda, ei ole reeglina robot, kes tekstist ainult tööalaseid lõike suudab välja filtreerida. Täiesti reaalsed on olukorrad, kus ühele inimesele on seadusega antud õigus lugeda teisele inimesele mõeldud isiklikku sõnumit. 

Seega peab iga töötaja oma privaatsust ja eraelu ise kaitsma, pigem tööalast mailiaadressi mitte isiklikul otstarbel kasutama ja kirjutama kirjad stiilis, mida ei oleks piinlik kogu kollektiivi ees kõva häälega ette lugeda.


Allikas: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/tootajate_arvutikasutuse_privaatsus_.pdf


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...