ENE-st Vikipeediani
Meenutades enda varasema kooliaja referaadi kirjutamise protsessi, siis erineb see suuresti praeguseaja õpilase omast. Referaadi alusmaterjal ja info pärines raamatutest, ajakirjadest ja ajalehte artiklitest, mille kättesaamiseks tuli sammud seada raamatukokku. Aega tuli osavalt planeerida, et seda jätkuks nii materjali leidmiseks, konspekteerimiseks ja referaadi kokku kirjutamiseks. Referaadi kirjutamine toimus käsitsi, mõnel ehk oli kirjutusmasin, aga reeglina tuli valgele paberile oma käekirjaga tähti nii seada, et lõpptulemus igati korrektne ja loetav oleks.
Raamatukokku jõudes suundusin kõigepealt kartoteegi kallale. See on selline kitsaste sahtlitega riiul, kus iga sahtel sisaldab endas sorteeritud kaarte, mille pealt vastava märksõna alt võid leida teemakohase eksemplari andmed autori, pealkirja ja kohaviida kohta. Praegu asendab kartoteeki elektrooniline e-kataloog Ester, kus märksõna või autori alusel saab vastavaid otsinguid teostada.
Kui sobivad teosed leitud, tassis õbluke raamatukogutädi mu lauale suure hulga A2 formaadis pappkaustu, kuhu vahele oli käsitsi kokku köidetud aastajagu ajalehti, veidi väiksemas formaadis samalaadseid kaustu ajakirjadega ja mitmed teatmeteosed, nende hulgas kindlasti ka mõne ENE (Eesti nõukogude entsüklopeedia).
ENE-de rivi painutas Nõukogude Eesti ajal paljude kodude pruunide sektsioonide raamaturiiuleid kõverateks. Need ENE-d, mida mina mäletan, on tumeda kaantega teine väljalaskesari, mis hakkas ilmuma 1985. aastal. Alguses ilmus see "Eesti nõukogude entsüklopeedia" nime all ning Eesti Vabariigi saabudes alates 1990. aastast (5. köitest) "Eesti entsüklopeediana" (EE). Esimese köite tellijaid (ja neid tuli ette tellida) oli 220 000. Kümnes ja viimane põhiköide ilmus 1998. aastal, hiljem väljastati veel mitmeid lisaköiteid.
Igat uut entsüklopeediat selles sarjas tuli oodata aasta jagu. Kuna sarja ainestik jookseb tähestiku põhiselt, oli täiesti reaalne olukord, kus referaadi jaoks vajaliku temaatikaga eksemplari ei olnud veel ilmunudki või varasemate väljalasete info oli kergelt juba aegunud. Selliste kvaliteetsete ja mahukate teatmeteosete kokkupanek võttis aega, neid kirjutati teadlaste ja akadeemikute poolt toimetuse käe all, muidugi tsenseeritult vastavalt riigikorrale. Aga kui sa pidid kirjutama referaati näiteks hundist, siis see ei vähendanud algmaterjali kvaliteeti - seda võis usaldada ja kõhklematult refereerida.
Koolilapse refereerimise oskus arenes sellel ajal üsna hästi. Raamatukogus materjale lapates tuli vajalik info endale pastakaga paberile konspekteerida, ei olnud siis veel võimalust paljundamisekski, rääkimata copy pasteks. Täislauseid ümber kirjutada oli ülimalt ajamahukas ja füüsiliselt kurnav, kirjutati üles vaid oluline ja selleks tuli tekstist ja autorist hästi aru saada.
Ajas on raamatu kujul entsüklopeediate populaarsus oluliselt vähenenud. ENE algne 220 000 tiraaž langes viimase põhiköitega 70 000-le, ka kallinev hind muutis teatmeteose kättesaadavust. 2008. aastal võttis TEA Kirjastus vastu väljakutse tuua lugejateni uus entsüklopeedia, eeldatavasti viimane ka paberkandjal, sarja tellijate hulk oli langenud 8 500ni. Kuna entsüklopeedia väljaandmine on hirmkallis, viis see kirjastuse majanduslikesse raskustesse. 22-st põhiköitest jõudis tellijateni vaid 12. Pettunud tellijatele jäi küll teine alternatiiv, paralleelselt paberkandjaga valmis ka e-Entsüklopeedia.
Mingil põhjusel on E-entsüklopeedia ajastu minust mööda läinud, ma arvan, et peamiseks põhjuseks on lihtsus, kättesaadavus ja kasutajamugavus infole, mida pakub internet läbi otsingumootorite ja vikide (wikide). Kuigi teaduslikke entsüklopeediaid peetakse akadeemilistes ringkondades aktsepteeritavateks, professionaalsete koostajate poolt loodud ja toimetatud infoallikateks ning vikisid pigem populaarteaduslikeks, ei suuda esimene teisega konkureerida. Vikidele etteheidetav info vähene usaldusväärsus ja kontrollimatus kompenseeritakse suure rahva massiga, kelle ühisprojekt ja ka vastutus see on. Kvaliteedi tõstmine on kõikide kasutajate vabatahtlik ja ühine huvi, sellesse panustavad üle maailma oma eriala professionaalid, tippspetsialistid, teadlased, üliõpilased. Vikide sisu ebaühtlane kvaliteet paraneb ajas, teemavaldkonnad laienevad, artiklite hulk kasvab igapäevaselt. Mis on vikide puhul veel hästi oluline, ligipääs infole on kerge, kiire ja tasuta.
Allikad:
http://40.113.101.51/artikkel/eesti_ents%C3%BCklopeediad
Kommentaarid
Postita kommentaar