Otse põhisisu juurde

2. nädal. Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 E-post ja ARPANET

E-posti võib lugeda Interneti üheks olulisimaks ja vanimaks teenuseks. Teateid saadeti arvuti vahendusel juba varemgi, kuid 1971. aastal saadab arvutiinsener Ray Tomlinson läbi arvutivõrgu ARPANET välja tekstsõnumi, mis jõuab ühest arvutist teise. Sama mees võttis kasutusele ka standardse e-posti aadressiformaadi kasutades sümbolit "@" eristamaks saatja nime arvuti omast. E-posti ülesehitus oli juba tollel ajal tänapäevane sisaldades sisust eristatud päiseosa. 1973. aastal vormistati päises meile tuntud väljad "from", "date" ja "subject", 1975. aastal lisandusid "to", "cc" ja "bcc". 

1978. aastal saadab Gary Thuerk mitmesajale ARPANET arvutivõrgu kasutajale korraga maailma esimese soovimatu hulgimüügi mailsõnumi (tänapäevases tähenduses spämmi). See oli Digital Equipment Corporationi (DEC) reklaam DECSYSTEM-20 kohta. Kuigi mail osutus ärilises mõttes edukaks, saatis seda tegevust üldine negatiivne tagasiside. ARPANET oli USA valitsuse poolt rahastatud ja seetõttu kehtisid kindlad reeglid  - e-posti saatmist APRANET kaudu ärilistel või poliitilistel eesmärkidel peeti ühiskonnavastaseks ja ebaseaduslikuks. Thuerk sai oma teo eest noomida ja lubas, et enam nii ei tee.


Arvutivõrk ARPANET loodi 1969. aastal USA kaitseministeeriumi poolt teadustöö eesmärgil ja lühendas esialgu nelja USA ülikooli arvutit. Edasine arvutivõrgu laienemine tõi kaasa ühildusprobleemid, mille lahendas 1983. aastal TCP/IP andmevahetusprotokollistik. Samal aastal eraldati APRANETI võrgust USA kaitseministeeriumi salastamata võrguliiklusega tegelev MILNET. Nõudlus võrguühenduse järele kasvas. Tekkis juurde teisigi arvutivõrke. Kõigepealt CSNET, mille eesmärk oli laiendada võrgustike akadeemiliste ja teadusasutuste arvutiteaduse nendele osakondadele, mida ei saanud ARPANETiga otseselt ühendada, ja mõned aastad hiljem NSFNET.  NSFNET lõi kiire võrguühenduse USA riiklike arvutuskeskuste ja piirkondlike teaduskeskuste vahel. NSFNETist sai valitsusasutuste ja ülikoolide Interneti selgroog. ARPANET projekt lõpetati ametlikult 1990. aastal.

Allikad: 

https://en.wikipedia.org/wiki/Email

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_email_spam

https://www.thoughtco.com/arpanet-the-worlds-first-internet-4072558

https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...
Postita kommentaar
Lisateave

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...
Postita kommentaar
Lisateave

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...
Postita kommentaar
Lisateave