Otse põhisisu juurde

1.nädal. Noppeid IT ajaloost

3 ebaõnnestunud IT projekti

IBM-i projekt "Stretch"

1956. aastal käivitas IBM projekti "Stretch" eesmärgiga ehitada enneolematu superarvuti, mille kiirus oleks 100 korda suurem oma eelkäijast IBM 704-st. 1961. aastal väljastati esimene IBM 7030 - transistorarvuti, millel 64-bitine protsessor ja kiiruseks 1.2 miljonit käsku sekundis. "Stretch" oli küll mitmeid aastaid kiireim arvuti maailmas, kuid ei täitnud sellega lubatud eesmärke saavutades võrreldes IBM 704-ga vaid 30-kordse kiiruse kasvu. Olukord oli tootja jaoks piinlik ja IBM 7030 müügihinda tuli langetada 13.5 mln dollari pealt 7.8 mln dollarini. Kuna see tähendanuks superarvuti tootmist alla omahinna, lõpetas IBM 7030 edasise müügi. Kokku valmis vaid 9 IBM 7030 superarvutit. 

Kuigi "Strech" projekti loetakse IT ajaloos üheks suurimaks projektijuhtimise ebaõnnestujaks, mõjutas IBM 7030 oma tehnoloogiliste uuenduste poolest oluliselt arvutite edasist arengut.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/IBM_7030_Stretch

Apple arvuti Lisa

1978. aastal algatati Apple suurprojekt plaaniga ehitada revolutsiooniline arvuti nimega Lisa, mis oleks kiire ja kasutajasõbralik. Arendustöö oli kallis ja ajamahukas, selle käigus tehti palju muudatusi ning algsest projektist arenes välja graafilise kasutajaliidesega äriklassi arvuti idee. Apple tutvustas Lisat avalikkusele 1983. aastal. Lisa oli maailma esimene "akende ja hiirega juhitav arvuti",  millel kõvaketas, kuni 2MB RAM-i, laienduspesad ja suurem, parema eraldusvõimega ekraan. Sellise arvuti eest küsiti esialgselt 9995 dollarit. 
Kuigi Lisa oli oma ajast tehniliste lahenduste poolest ees, kujunes sellest Apple ajaloo üks suurimatest turunduse äpardustest. Arvuti kõrge hind muutis ta raskesti müüdavaks. Tugevat konkurentsi turul pakkus ka Apple paralleelprojektist 1984. aastal välja tulnud Macintosh, mis oli Lisast märkimisväärselt odavam ja kiirem. Apple Lisa seeria tootmine lõpetati mõned aastad hiljem,  kogumüügiks hinnatakse suurusjärk 100 000 arvutit.

Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Lisa#cite_note-ogrady-2

Apple projekt "Copland"

1994. aastal otsustas Apple juhtkond, et kümmekond aastat vana Macintoshi süsteemitarkvara on oma aja ära elanud ning tuleb luua täiesti uus operatsioonisüsteem, millega konkureerida Microsoft Windowsi eelseivate versioonidega. Algatati projekt Copland, mille käigus püüti lahendada eelkäija System 7-ga ilmnenud probleeme. Apple lubas uue süsteemi välja lasta 1995. aasta alguses. Aasta jooksul avaldati makette presenteerimaks uue süsteemi väljanägemist ja kommunikeeriti ettevõtte täielikku pühendumist projektile, kuid lahendusega välja ei tuldud, lisati juurde võimalikke arendusprojekte, pikendati tähtaegasid. Süsteem osutus aga ebastabiilseks ja selle edasine arendamine näis võimatu. 1996. aastal otsustas Apple Coplandi projekt lõpetada. Tühistamise põhjusena toodi välja projekti aeglane arengutempo ja mitmed lahenduseta jäänud tehnilised probleemid. Apple otsis uut süsteemi väljastpoolt ja ostis 1997. aastal selleks ettevõtte NeXT, mis tõi lisaks vajalikule tarkvarale ja tehnoloogiale ettevõttesse tagasi ka Steve Jobsi.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

8. nädal. IT proff...?

Proff? https://www.businessinsider.com/ways-youre-annoying-coworkers-2017-11 Mul ei ole paktikat ega töökogemust IT-meeskonna liikmena, seetõttu ka puudulikud arusaamad sellest, millised on need erialased teadmised ja oskused, mis ühel professionaalsel IT-eriala esindajal kindlasti olla võiksid, et teda hinnataks kui professionaali. Küll on mul aga teatav kogemus tööpositsioonil, mis esitas IT-le tellimustöid nendes valdkondades, milles finantsosakond ise hätta jäi. Kirjutan ühest enda kogemusest, kuidas erialaselt kõrgelt hinnatud IT proff osutus ebaprofessionaalseks meeskonnamängijaks. Tegemist on ühe pigem väikse ettevõttega. Aasta finantsaruannetega tekkis vajadus teatavate andmete analüüsiks, mida varasemalt igapäevaselt ei kasutatud ja see nõudis andmebaasidest uue päringu loomist. Ettevõtte töökorraldus oli nii seatud, et sellistes olukordades tuleb appi keegi IT-meeskonnast, kes varustab finantsosakonda puuduvate andmetega. Mingitel olude kokkulangevusel sattus mind "abist...
Postita kommentaar
Lisateave

4. nädal. Info- ja võrguühiskond

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 "Inimestel aitab tööd hoida ja tööta jäämise korral uutel aladel uusi väljakutseid vastu võtta IKT- oskuste pidev täiendamine." Minu arvates on antud punkt üks vähestest infoühiskonna arengukava visioonidest, mis tänases hetkes üsna hästi toimib. Ettevõtted soosivad oma töötajate elukestvat õpet viies läbi iga-aastaseid koolitusvajaduse hindamisi, leides finantsvahendeid loovad tingimused hariduse omandamiseks (kaugõpe ja paindlikum tööaeg) ja täiendamiseks (koolitused/ kursused). See annab ettevõttele konkurentsieelise kui töötajate teadmised käivad ajaga kaasas, kompetentsid laienevad või ka lihtsalt kasvab töötaja rahulolu isiklikust arengust.  Ettevõtteid, kes pakuvad infotehnoloogiaalaseid koolitusi, on väga palju ja koolituste ampluaa on lai. Võib ehk olla, et väga spetsiifilisi kursusi on raske leida, aga tihtipeale leidub ka koolitajaid, kes teostavad tellimustena individuaalõpet. Ka riik pakub tasuta programme IT-alaste teadmiste t...
Postita kommentaar
Lisateave

6. nädal. Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Rick Falkvinge ja Christian Engström "The Case for Copyright Reform"   https://www.aathornton.com/intellectual-property-risk-ownership-value/ Moraalsed õigused jäägu. Ma arvan, et ainult aust ja kuulsusest siinkohal ei piisa. Et oleks elukutselisi autoreid, kelle kõrgkvaliteetset loomingut meil oleks rõõm ka edaspidi nautida, tuleb tarbijal nende loojaid otseselt või kaudselt ülal pidada. Kui keegi tunneb endal lasuvat moraalset vastutust või kutsumust tegeleda loometööga mittetulunduslikel eesmärkidel, siis muidugi. Aga ma ei kujuta ette, millised oleksid näiteks tänapäeva filmid, kui neid tehtaks tasu saamata. Kunstilises ja loomingulises valdkonnas valitseks üldine amatöörlus, sest loometöö sünniks palgatöö kõrvalt. Mittekaubanduslikel eesmärkidel õigus tasuta jagada. Ma ei pea õigeks võrdlust aastakümneid taguse ajaga, kus tehnoloogilises mõttes koopiad, mida tehti,  polnud kuigi kaua säilivad, ebakvaliteetsed ning vahendid nende levitamiseks ja kättesaamiseks palju kesis...
Postita kommentaar
Lisateave